See küsimus on praegu arutamisel Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) apellatsioonikodade Suurkogus (Grand Board of Appeal). Menetluses olev juhtum käsitleb seda, kas inimese näo realistlik kujutis võib toimida kaubamärgina ehk tähisena, mis näitab kaupade või teenuste kaubanduslikku päritolu.

Vaidluse keskmes on Hollandi laulja ja telesaatejuhi Jan Smit’i (kodanikunimega Johannes Hendricus Maria Smit) taotlus registreerida oma näo foto Euroopa Liidu kaubamärgina. EUIPO keeldus registreerimisest põhjendusega, et tarbija tajuks sellist kujutist pigem dekoratiivse või reklaamilise elemendina, mitte päritolutähisena. Küsimus on nüüd jõudnud EUIPO Suurkogusse, et selgitada, millistel tingimustel võiks inimese nägu siiski olla kaubamärgina registreeritav.

Rahvusvahelises praktikas leidub ka näiteid, kus inimese näo kujutis on registreeritud kaubamärgina. Näiteks on Lõuna-Aafrikas registreeritud Nelson Mandela näo kujutis ning Ühendkuningriigis on registreeritud nii Jan Smit’i kui ka jalgpalluri Cole Palmeri näo kujutised kaubamärkidena.

Sellised registreeringud võivad anda isikule suurema kontrolli oma kujutise ärilise kasutamise üle – näiteks võimaldada litsentsilepinguid, kaitsta kujutise kasutamist kaupade ja teenuste tähistamisel ning aidata reageerida ka digitaalse manipuleerimise ja deepfake’ide riskile.

EUIPO Suurkogu otsus võib seega anda olulise suunise sellele, millistel tingimustel võib inimese nägu Euroopa Liidus toimida kaubamärgina.